Täna magasime ennast välja ja lebotasime 1ni toas, hommikuks sõime veel 2.50 eurost kebabi, mis jäi maitseelamuse poolest odavamale alla. Kadri purustas ka mu senise ettekujutuse kebabiliha olemusest - mina arvasin, et mingi lambakints keerleb neil varda otsas, aga tegelikult on mingine hakklihamass hoopis. Seejärel seadsime sammud U-Bahni peatuse poole, kui silmasime majade kohal suurt suitsupilve - hiljem uudistest selgus, et teadmata põhjusel põles ühe elumaja katus, elukaotanuid polnud. Pärast mitut ümberistumist U-ja S- Bahnidega avanes meile Potsdami linn - ka endine Ida-Saksa linn, endiselt leidus neilgi Lasnamäe taolisi üllitisi. Meie sihtmärk oli aga Sanssouci loss koos hiiglasliku lossipargiga - tõlkes " ilma mureta loss". Selle lasi rajada Friedrich Suur 1745-1747. 1840. arvas Friedrich Wilhelm IV heaks lossi suurendada. Nüüd on loss UNESCO kultuuripärandi nimekirjas. Mõned nimetavad lossikompleksi Preisi Versailles`ks. Ma küll pole päris Versailles käinud, aga ma kahtlustan, et "muretu" loss jääb Päikesekuninga kodule küll alla. Sanssouci oli pisut lagunenud, lossipark oli niitmata, peenrad olid keskpärased, leidus paar hädisevõitu purskkaevu. Ma ütleks, et eile külastatud vürst Pückleri loss Cottbusis jättis olulisemalt eredama mälestuse. Potsdamis lonkisime kokku oma hea 10 km, rongi jõudes olid jalad juba väga pahased. Terve rongisõidu aja ma vaatasin aknast lugematul hulgal raudtee ääres kasvavaid äädikapuid, mille eest meie aiandites küsitakse vähemalt 175 kr ühe võsukese eest, siin on nad labased nagu meil ehk sirelid.
Veidi Sonnenalleel puhanud, otsustasime bussiga Berliini südamesse minna - Potsdamer Platzile. Ootasime bussi ja meie buss tuli koos teise bussiga. Mittevajalik buss peatus ilusti tee ääres, meie oma tegi näo, et ei peatugi, alles siis, kui juba liiga hilja, saime teada, et meie buss peatus keset tänavat teise bussi kõrval, mitte nagu meil kombeks teise bussi taga peatuda. Sellest Ordnungist ma küll aru ei saanud. Siiski jõudsime soovitud sihtpunkti ja ründasime Arkadeni H&M-i pesupoodi. Just siis, kui mina olin kogu pesu välja valinud ja soovisin seda proovima minna, teatati, et nemad panevad nüüd poe kinni, aga kui ma tahan, võin kogu välja valitud pesuhunniku ära osta ja kodus proovida ja homme need, mis ei sobinud, tagasi tuua. Siukse triki jätsin siiski tegemata. Neuköllnis külastasime veel Lidl-t ja ma avastasin ühe hea toorjuustu, mis on peaaegu sama hea või paremgi, kuid odavam kui meie Farmi küüslaugu toorjuust.