Sunday, July 15, 2012

Kanaunistus sai teoks


Eile kell 9.45 olime Kehra turuplatsil valmis, kui punane kaubik ukse avas. Sealt paistsid kümned traadist kanapuurid, igaühes umbes 5 kana sees. Mina olin oma 10 kana transportimiseks põhjalikult valmistunud: 2 kassi transpordipuuri, 2 suurt kaanega kassipeldikut ja umbes 10 kartulikotti. Tegelikult pani kanamüüja 5 kana ühte ja 5 teise kartulikotti ja ütles, et neil on nii kõige mugavam. Kotid panime auto pakiruumi ja asusime tagasiteele Leesi poole. Kanad olid terve tee vait, nii et ma arvasin, et nad on surnud. Leesil võtsime siiski liigutavad kotid sülle ja viisime oma uhiuute kanakuuti õigemini kanamajja, mida me üle pooleteise nädala ehitanud olime. See oli vaja väga korralik ehitada, et ribeinid (rebased), kährikud, mingid ja muud kanamaiad meie munejatele ligi ei saaks. Kanad lasime nende uute majja lahti ja kõik olid elu ja loodetavasti ka tervise juures. Alguses nad kogunesid ühte nurka ja pressisid endid üksteise vastu, kuid varsti tulid juba teri ja kaerahelbeid nokkima. Üldiselt ei paista nad üldse väga häälekad kanad olema – tavalist kanakisa tegid nad siis, kui naabrikoer nende majja söösta püüdis ja siis, kui üks eesrindlik kana meile esimese muna munes. Tegime vanaisaga neile üles väikese aknakese ja panime õrre ka magamiseks paika. Lisaks panime neile vana voodiraami heina täis pappkastidega, kus nad muneda saaksid. Sokutasin sinna ka paar võltsmuna, mis tegelikult on kivid. Aga kuna juba bioloogist naabriproua pidas kive eemalt vaadates munadeks, siis ehk usuvad ka kanad. Ilmselt usuvadki, sest esimese muna leidsin just kivi kõrvalt, mille kasutasin pidulikult šokolaadikoogi valmistamiseks. Õhtupoolikul lasin kanad majast välja rohuaeda kõndima. 3 julgemat kana kasutasid kohe avatud ukse võimalust ja hakkasid õues jalutama ja tigusid sööma. Hiljem tulid ka teised, ainult 3 jäid majja, ilmselt oli neil munakoorem raske kanda (tagumik oli neil sulgede all munakujuliseks vormunud) ja nad üritasid leida kohta ja aega munemiseks. Aga sisse jäänud kanad sugugi ei soovinud minna voodi peale oma pesakastidega tutvuma ja õrrest ei teinud nad ka välja. Ma olin mures, et nad ei oska või ei taha nende peale minna. Õhtul, kui ma nad kõik sisse tagasi olin ajanud ja hämaraks hakkas minema, käisin neid veel vaatamas ja minu rõõmuks olid 7 kana õrrele magama läinud ja 3 kana magasid või kössitasid niisama voodi peal. Tähendab hüpata ja lennata nad ikka oskavad. Nüüd lähengi vaatama, kas meie kanamaja ikka on röövlikindel (unes nägin, et ribein oli seina augu ramminud) ja kas täna hommikul saab omletti süüa.