Paljud küsivad, mida ma nüüd oma vaba ajaga peale hakkan, oled nüüd ju töötu. Ma korra hakkasin isegi uskuma neid küsijaid, kuid ma ei ole mitte päris tööta. Endiselt töötab neli päeva nädalas pood, kus ma nüüd enamjaolt üksi toimetan. Teiseks on mul koeratittede perekond kantseldada ja nende ema, kes tahab igat möödujat maha murda. Esmaspäeval pidin peaaegu koerale peale viskuma, et takistada teda ühe maadami jalga puremast. Üks ohver juba lõpetas varbaluu muljumisega EMO-s, rohkem ohvreid pole vaja. Kolmandaks kasvab õues veel muru ja muud taimed, mida tuleb pidevalt piirata. Seega on mul ikka aega puudu. Täna jõudsin poest vaevalt koju, kui kohal oli juba jaapanlaste filmigrupp, kes soovisid filmida mereäärset maaelu, aga eelkõige kõike saunaga seotut. Kõigepealt filmiti pikalt, kuidas vanaema sauna kütab, tuli mitu võtet teha, sest vanaema tahtis pidevalt kaamerasse naeratada ja aitäh öelda, aga see polnud jaapalaste jaoks loomulik. Ma ei tea, mida Aki neile kokku oli lubanud ja rääkinud, aga selgus, et jaapanlased olid veendunud, et ma olen Leesil sündinud, kasvanud ning üldse läbinisti maakas. Sooviti, et see maakas siis läheb kohalikku kalapoodi ehk siis Tapurla sadamasse suvalise ukse taha koputama, et kala osta ja oma perele õhtusööki grillida. Kohalikel kalameestel oli täna hea kalaõnn olnud ja kala oli lausa üle jäänud ning seda vedeles siin-seal sadamas niisama maas. Ja kui ma kalamehe käest kahe euro eest terve kasti, nii 20 kg roiskunud kala olin filmi jaoks saanud, tekkis mul küll mõte, et mida need jaapani televaatajad Eestist küll mõtlevad - kala vedeleb niisama maas ja kahe euro eest saab 20 kg... Aga mitte ainult . Kala käes, oli vahapeal saun soojaks saanud ja me pidime Akiga saunamõnusid demonstreerima. Ma ütlen, kui mõni eestlane või soomlane seda saunatamist peaks nägema, siis saaksid nad küll naerukrambid. Meie saime. Esiteks olid sauna kõik uksed lahti, et võttemeeskond kõik sauna mahuks, samuti oli pärani lava uks ja leili ei tohtinud visata, sest siis läks kaamera uduseks. Ja siis sellises saunas pidime naha kuumaks ajama, et merre minna. Ega me ei viitsinud üle kolme minuti seal sauna teeselda ja panime mere poole jooksu. Väga omamoodi on saunast merre joosta, kui sul neli jaapanlast agregaatidega kõrval jooksevad. Aga selle jooksuga ma sain rohkem sooja naha vahele kui saunas. Meri oli hea karge. Veest välja tulles tuli intervjuu anda teemal, kuidas ma ennast nüüd tunnen. Tagasi saunas, etendasime veel vihtlemist ja rääkisime ise eesti keeles, kas peaks pekist kõhtu rätikuga varjama. Üldse rääkisime me koguaeg filmimise ajal omavahel, sest see pidi ju dokumentaalfilm olema. Kui saunast pääsesin ja ühe minuti toas riideid olin otsinud, tuli juba üks jaapanlane akna peale koputama, et nad ootavad mind mere äärde grillimise stseeni tegema. Vaevalt oli teine minut möödunud, kui juba teine jaapanlane uksele koputas ja soovis teada, kas ma ikka tean, et nad ootavad mind. Siis ma mõtlesin küll, et kas nad tõesti eeldasid, et ma sealt külmast saunast märjana poolpaljalt otse tuule kätte grillima lähen? Panin oma hundivammuse selga ja näitasin neile siis pühalikult grilli süütamist. Samal ajal, kui grill kuuma kogus, filmisid nad, kuidas Aki toas kala praadis. Enne olid nad mind manitsenud, et ma lihaenne tulele ei paneks, kui nad filmima hakkavad. Ja siis ma kaamera silma all jälle panin pühalikult oma Leesi poe aegunud toorvorstikesi grillile, taustaks päikeseloojang. Seejärel saabusid kaadrisse vanaisa ja vanaema, kes olid väga rõõmsad ja põnevil ning andsid intervjuu mere ääres elamise teemadel. Mina pidin ka vastama mere ja saunaga seonduvatele küsimustele ja minu vastused jõudsid tõlkes nendeni umbes nii, et ma ei suuda ilma mere ega saunata elada. Kahjuks jäid Sirje ja Jaanus hiljaks ja filmi ei pääsenud. Aga tegelikult olid nad väga toredad ja viisakad jaapanlased, kes tõid meile kingitusi ja surusid peale ka 20 eurot. Üldse ma vist polegi kunagi nõmedaid jaapanlasi kohanud. Lõpuks selgus, et nad olid kõik täiesti elukutselised filmiinimesed ja see film, mida nad filmivad ka Tallinnas, Kihnus, Lätis ja Leedus, läheb Jaapanis eetrisse novembris. Meile lubati detsembris dvd saata.
