Südatalv

Tööl viskasin täna ära roosa lipiku eksamiaegadega - sess on läbi. Ühtlasi on läbi see mõrudalt magus aeg, kus eksamieelsel ööl kell 2 tundub suvaline film telekast nii huvitav ja selle kiikamine üle konspekti tundub nii patune ja rahuldust pakkuv. Hinded vastasid mu augustikuisele lubadusele. 

Nüüd on aega rohkem, aga õues on nii külm, et tuleb ennast kodus lõbustada. Eile siiski käisin kinos La grande belezza`t vaatamas ja see oli nii suurepärane film, mis lisaks kõigele muule süvendas mu huvi itaalia keele ja klassikalise muusika vastu. Seega, just lõpetasin väikese itaalia keele tunni ja üle mitmete kuude võtsin viiuli välja, võib-olla sain ta isegi häälde. Võtsin kindlaks eesmärgiks seda lugu http://www.youtube.com/watch?v=zTbuFirvlVc õppida, sest põhimeloodia pole just kõige keerulisem ja vaata imet - kandle abiga saingi viiulil näpud õigetele kohtadele, esimest korda ilma nootideta kuulmise järgi. Muidugi kõlab see odav viiul koledasti (ainult aasialane on sellest kauneid helisid välja võlunud) ja kassid lahkusid vanni alla.