Täna vaatasin kolmandat korda Eurovisiooni finaali. Jah, mulle meeldib Eurovisioon. Laulud ja tantsud polegi need kõige huvitavamad selle sündmuse juures ehkki iga aasta laekub sealt laule minu playlisti. See huvitav osa tuleb siis, kui oled ühe korra selle etenduse ära vaadanud, vihastanud, rõõmustanud ja mõnede laulude ajal igavusest kööki läinud. Alles peale seda, kui võitja on teada ja emotsioonid läinud, saab hakata tähele panema huvitavaid politiilisi, ajaloolisi, geograafilisi ja keelelisi nüansse. Kahjuks kõlas see aasta finaalis palju inglise keelt ja vähe huvitavaid keeli. Siinkohal tuleb au anda Prantsusmaale, kelle lauludes on iga aasta vähemalt osa prantsuse keeles. Kusjuures kolmel korral neljast, mil Eesti on finaali saanud, on meil olnud eesti keelne laul, ingliskeelne sai neist kõige madalama koha. Tõsi küll, võidu toonud laul oli inglise keelne, kuid see sündis üle kümne aasta tagasi ja eks sellel võidul oli poliitilist maiku, eriti arvestades, et kohe järgmisena võitis Läti... Aga minu selle aastane avastus on samuti keelega seotud. Managem ette punktide jagamise voor - one point to ArmenIA, two points go to RomanIA, five points go to EstonIA, IA, IA, IA. Ja nüüd mõelgem kõikide Eurovisioonil osalevate riikide peale, kelle tõlge inglise keeles lõpeb IA-ga - Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Bulgaria, Slovenia, Slovakia, Crotia, Serbia, Armenia, Georgia, Macedonia... Pangem need kaardile ja me näeme, et need asetuvad eranditult (va Austria) endiste idabloki riikide kohtadele. Põhjamaade ja Lääne-Euroopa riikide seas IA-sid pole. Ainuke suurriik, kes on IA - RUSSIA, kusjuures ka vene keeles on nad ju rossija. Seega näen isegi iseseisvate riikide inglise keelsetes nimedes nõukogude pärandit - esimese vabariigi ajal olime ikkagi saksapäraselt Estland ja Läti oli Lettland, nüüd oleme Estonia ja Latvia. Ja pangem tähele - millegipärast on Soome, kes oli enne Finland, ka täna Finland mitte Finlandia... Nii et kas pole huvitav, et riigi inglise keelne nimetus näitab väga selgelt selle ajaloolist tausta ning geograafilist ja tõenäoliselt ka arengulist asukohta. Mõned aastad tagasi tõstatati meedias küsimus, kas peaksime rahvusvahelise nimena taas Estlandi kasutama, kuid Estonia tundus ju nii oma ja hea - teater, klaver, laev... Siiski võiks praeguses poliitilises olukorras kaaluda taas nime muutmist. See oleks küll vaid sümboolne (protest), kuid siiski väljendus, et tahame kuuluda Lääne-Euroopasse. Muidugi võiks küsida, miks peaksime venepärase vahetama saksapärase vastu, kuid leian, et viimane on tänast päeva arvestades etem... Või peaksime nõudma, et meid ka rahvusvaheliselt Eestiks nimetataks?
