Ja nüüd ma olen Berliinis, lennujaamast sõitsime Kadri juhatamisel bussi ja U-Bahniga Neuköllni ja sammusime Sonnenalleele, kus ma järgmised päevad resideerun - vähemalt öösiti. Pikemalt mõtlemata suundusime lähiümbrusesse shoppama - juba sain omale eriti ilusa koti, pluusi, pesuhilbu ja siis tuli väsimus ja tulime tagasi Sonnenalleele jalga puhkama. Tee pealt haarasime kaasa kebabi 2 euro eest, mis osutus väga toitvaks ja maitsvaks. Veidi puhanud, läksime Lidl-sse, kus mu imestusel polnud piire - siin on toit ikka odav - suuremat sorti jogurtitops 27 senti ja 4 topsi pudingut sahnega 75 senti mitte eraldi, vaid kõik 4 kokku 75 senti!!!, rääkimata 50-sendisest limonaadist. Tahes või tahtmata mõlgutasime Kadriga mõtteid, et kuidas me eestlased ikka hakkame saame. Saame oluliselt vähem palka kui siinsed inimesed ja kõik hinnad on meil kallimad kui siin. Pole siis ime, et meie poemüüjad ei naerata. Nüüd me hakkame mingit taimetoitu sööma, mis muidu vanaks läheb ja homme peab jälle vara ärkama, et rongiga Cotbusi sõita.