Täna oli minu esimene professionaalne poliitiline debatt. Kohal olid 7 erakonna esindajad ja arutelu teemadeks kokkuvõtlikult haridus, sisejulgeolek, riigireform ja väljarände peatamine. Mul oli au Arturiga Vabaerakonda esindada. Teised erakonnad, va RÜE, olid esindatud kolme kaupa. Tuntumad nimed Aivar Riisalu, Tiina Kangro IRL, Karel Rüütli Sots, Henn Põlluaas EKRE, Jüri Ratas, Oudekki Loone Kesk, Yoko Alender, Laine Randjärv, Kalev Lillo Reform.
Meil oli koduväljaku eelis - olime ju Kolgakülas. Rahva toetust oli tunda ja rahvast polnud üldse vähe - hinnanguliselt 80-100 inimest.
Erakonnad olid mõnes mõttes üheilmelised - teemadele läheneti suhteliselt pealiskaudselt ja üldiselt, seepärast üritasin mina oma sõnavõttudes tuua elulisemaid näiteid a la kuidas venelannast söögitädi Ljuba mind lasteaias lõi, kui ekslikult oma lõunasöögi jäänused tema kaussi kallasin.
Samas jagunesid erakonnad kahte leeri selle poolest, kuidas ennast debatil üleval osati pidada. No Riisalu karjus koguaeg midagi vahele - tõsi küll, sellega tegi ta ürituse lõbusamaks. EKRE püüdis igal võimalusel võimuparteisid maha teha, aga välja kukkus totakalt, sest nii nagu on konservatiivsed nende maailmavaated, tunduvad olema ka nende teadmised. Kohati oli päris hirmus kuulata.
Keskerakond püüdis head nägu teha ja see õnnestus neil tänu Jüri Ratasele hästi. Aga kui pingilt tõusis Oudekki, siis tundus, et Kadri Simsoni noorem õde on kohal. Kolmanda liikme nime ma ei mäleta, aga ma olin üsna üllatunud, kui ta teiste kõrval koha sisse võttis, sest kui ta rahvamajja sisenes, arvasin, et ta on mõni poliitika huviline Loksa pätt. Minu jaoks kujunes ta oma sõnavõttudega võltsi uueks etaloniks ja see on hirmus, sest ta on muuhulgas ka Kaitseliidus. Keskerakond ja Kaitseliit ei käi minu jaoks hästi kokku. Debati lõppedes üritas ta erinevatesse seltskondadesse sisse imbuda ja rääkida, kui loll on Taavi Rõivas, kes peab Yana Toomi julgeolekuohuks, kutsudes seltsilisi selle üle naerma, kuid ebaõnnestus ja tõmbas siis suitsu tihedamalt oma kriipsusuu vahele.
Keskerakond püüdis head nägu teha ja see õnnestus neil tänu Jüri Ratasele hästi. Aga kui pingilt tõusis Oudekki, siis tundus, et Kadri Simsoni noorem õde on kohal. Kolmanda liikme nime ma ei mäleta, aga ma olin üsna üllatunud, kui ta teiste kõrval koha sisse võttis, sest kui ta rahvamajja sisenes, arvasin, et ta on mõni poliitika huviline Loksa pätt. Minu jaoks kujunes ta oma sõnavõttudega võltsi uueks etaloniks ja see on hirmus, sest ta on muuhulgas ka Kaitseliidus. Keskerakond ja Kaitseliit ei käi minu jaoks hästi kokku. Debati lõppedes üritas ta erinevatesse seltskondadesse sisse imbuda ja rääkida, kui loll on Taavi Rõivas, kes peab Yana Toomi julgeolekuohuks, kutsudes seltsilisi selle üle naerma, kuid ebaõnnestus ja tõmbas siis suitsu tihedamalt oma kriipsusuu vahele.
Reformierakond oli viisakas ja neile ei saa ma muud ette heita, kui teatud värskuse puudumist. Arturi sõnavõtu peale, et parim riigireform oleks see, kui Reformierakond istuks järgmised 4 aastat varumeeste pingil, puhkesid saalis ovatsioonid.
Ka kuulajatel oli võimalus küsimusi esitada ning üks kõlas umbes nii - mida teha, et koolinoored ja eriti tüdrukud kooli nurga taga ei jooks ega suitsetaks. Sellele küsimusele eriti palju vabatahtlikke vastajaid polnud. Meie rõhusime Arturiga kogukonna eeskujule. Aga kui debatt lõppes ja rahvas välja voorima hakkas, tekkis mul küll deja vu kooli nurgatagusega - pooled väljunud meestest süütasid suitsud. Ja siis te küsite, miks noored sama teevad? Konservatiivsemad härrad jätsid muidugi mulje, et las meesterahvad siis suitsetavad, aga see ei kõlba küll kuhugi, et naised sama teevad... no tõesti võrdõiguslikkuse poolest flashback 1950ndatesse.
Koduteel mõtisklesin, kas ma olen ehk poliitika jaoks liiga noor, noh teadmisi ju on üksjagu, aga elukogemust? Samas, kuulanud 3 tundi endast vanemate inimeste nägemusi riigi juhtimisest, ei jäänud küll muljet, et aastatega palju häid mõtteid juurde tuleks...ehk ainult sõnaosavust?
No comments:
Post a Comment