Mõtlesin kirjutada endale armsas keskkonnas, Leesil. Vaatab, kas tuleb positiivsema alatooniga postitus kui muidu. Kahtlen, negatiivsed emotsioonid näivad minu jaoks liikumapanevaks jõuks olema, sunnivad midagi muutma. Häid asju ma väga ei jaga, kardetavasti olen ihne loomusega. Aga tegelikult on eestlased ka kadedad ja mulle näiteks ei meeldi, kui keegi pidevalt oma õnnest ja lustiks kirjutaks. Sest kui keegi koguaeg kirjutab, kui hästi tal läheb, on ta kas ebaaus- kellelgi ei lähe koguaeg hästi, või ebasiiras, sest ta räägib ainult ühest küljest juhtumistest. Ma vaatan, postituse alatoon on juba päris tumedates varjudes, mis teha. Üks eesti keele õpetaja, see võis olla pr Schmidt, rääkis, et kui tahvile kirjutad ja lause kerkib tahvli ülemise osa suunas, on hea tuju, kui alla, siis halb tuju. Ju mul siis on halb tuju, aga halva tujuga olen ma ausam ja naljakam. Õnneks tean ma neid halva tuju tagamaid, seega pole raske tuju parandada. Eksin. Sügis tuleb, selle vastu ei saa. Eile oli isegi päeval külm paljajalu õues käia, kaugel pole aeg, kus peab sokid jalga panema, vastik. Sügis toob kaasa töö, linnas elamise ja suure vajaduse magada. Juunis polnud mul mingit probleemi kell 1 magama minna ja 8 tõusta. Nüüd on mul probleem kell 10 tõusta, täna tõusin ja jäin kell 3 päeval uuesti magama. Töö hädadest ma juba kirjutasin. Ehk peaks püüdma seal midagi muuta, aga selleks oleks vaja mingit toetuskonda, aga sekretärid on allaheitlikud isendid, ainult kohtuskäijatega julgevad ülbitseda. Kohtunikud, nemad on pisut eriilmelisemad, aga näib, et läbiv joon on tähelepanu alla sattumise vältimine ja see eeldab ka, et sekretär midagi ennekuulmatut ei tee. Mõned nooremad kohtunikud on uuenduslikuma mõtlemisega, aga ega nemadki selle kändude armee vastu saa. Näide kännu teost: saata pdf vormis blankett, mida tuleb täita, aga selle asemel, et wordi dokument arvutis pdf-ks teha, prindib känd wordi dokumendi välja ja viib selle skännerisse.
Teiseks on mul halb tuju, sest mul on igav. Leesi pood hakkab vaikselt uksi sulgema ja enamik uusi mõtteid tuleb järgmisse suvesse saata. Loodetavasti ei osta poe maja keegi tropp, kes poe tegevuse ära keelaks. Noh, samas, siis saaks jälle Mailaga rahvamaja kasutamise osas kembelda. Kui mul suve alguses oli üksi poes kõhe olla, võõras koht, tundmatu valdkond, siis nüüd ma mõtlen, et kui pood sügisel uksed selleks aastaks lõplikult uksed kinni paneb, tuleb mul kindlasti pisar silma, nii omaks on ta saanud.
Täna käisin esimest korda sel suvel Kolgas, kaltsukas oli häid leide. Tutvusin ka Leesi poe konkurendi ( tegelikult  ei saa üksteisest 16 km kaugusel asuvad poed väga konkureerivad olla, kui siis ainult Pudisoo ja Pedaspea inimestele, kellele kumbki pood jääb umbes sama kaugele) Kolga mõisa poega. Meil on piimatooted odavamad, neil on muu kraam sutsu odavam, aga nemad on ka suurele maanteele lähemal ja üldse tarnijatele mugavamas kohas, täna näiteks käis neil Balbiino auto, meil nädalavahetusel kauba saamise luksust küll pole. Aga neil oli näiteks piim otsas. Ja kuldne Marlboro. Ja ma võin uhkusega öelda, et meie pood näeb seest ilusam välja, meil on avaram ja kaupade paigutus pole pooltki nii kaootiline kui neil. Väljast on mõlemad majad umbes sarnases seisukorras, olgugi, et nemad asuvad mõisas.
Seega jah, oleks vaja mingit uut projekti talveks. Vastasel juhul ootab mind ees töötamine, söömine, magamine.