Ehtne kadakasaks ja millimallikas

Kui olin eile juba kolmandat korda samal päeval panka sattunud ning minu ees oli veel 10 järjekorranumbrit, otsustasin ajaviiteks vastamata kõnedele tagasi helistada. Pangas oli rahvast palju, istekohti vähe. Minu kõrval istus vanem daam, teise pingi peal tema abikaasa. Kui olin ühe kõne ära teinud ja parasjagu teist kõne alustamas olin, kuulsin vana daami otse üle minu oma abikaasale saksa keeles lausumas:" es ist aber so unhöflich zwischen anderen Menschen zu telefonieren." Tõlge: nii ebaviisakas on teiste inimeste vahel telefoniga rääkida. Lõpetasin kõne ära ja pöördusin daami poole saksa keeles küsimusega, miks on ebaviisakas telefoniga rääkida. Saksa keelsele küsimusele ta ei vastanud. Siis ma küsisin eesti keeles. Ta vastas, et Saksamaal küll ühistranspordis ja muus avalikus kohas telefoniga ei räägita. Et see on lihtsalt ebaviisakas. Ma teatasin, et Eestis seda küll ebaviisakaks ei peeta. Tema arvas, et see on vaid kasvatuse küsimus. Mina vastasin, et siis on terve Eesti kasvatamata. Meie vestluse ajal oli daami abikaasa laskunud vestlusesse tema kõrval istunud austerlasega. Saksa härra rääkis, et nad kolisid abikaasaga, kes on eestlane,  Eestisse ja elavad nüüd Nõmmel. Kindlasti said omandireformi käigus maja tagasi, ajasid 50 aastat maja korras hoidnud elanikud välja ja tulid nüüd siia ette kujutama, et on eestlased. Austerlane elab Kalamajas. Kui saksa härra oli head meelt avaldanud, et keegi veel saksa keelt räägib, küsis austerlane, et kas mina ka oskan. Ja siis me jätkasime vestlust kolmekesi, teemadel, miks ma saksa keelt oskan ja kas ma Saksamaal käinud olen. Millegipärast on see sakslaste puhul alati küsimus, mis järgneb küsimusele, kuidas ma saksa keelt oskan. Saksa härra oli väga rõõmus, et ma Hamburgis käinud olen ja isegi Mainau saart teadsin ja külastanud olen. Ta soovis rõõmu jagada oma abikaasaga, pöördudes tema poole, et näe kui tore, et see tüdruk oskab ka saksa keelt. Aga daam vastas kibedalt, et see pole midagi erilist, paljud oskavad Eestis saksa keelt. Igaljuhul oli see mul esimene kord päris kadakasaksaga vestelda. 

Samal päeval juhtus veel üks esimene kord. Läksin Leesil ujuma, hüppasin kivi pealt vette ja tundsin, et käe alt käis tuline jutt läbi. Mõtlesin, et ehk oli mõni uppuv mesilane, kes mind veepiiril suskas. Aga kaldal vaatasin, et naha peale oli lausa vill tekkinud ja ümberringi tekkis punane laik. Kõige loogilisem seletus on, et ma hüppasin milli-mallika kombitsale otsa...?