Tänaseks ma olen juba 3 nädalat nägija olnud. Juba hakkan ära harjuma selle luksusega, sestap panengi kirja mõned tähtsamad meenutused ajast, mil ma veel head nägemisteravust ei omanud. Kohe kindlasti ei näinud ma varem majade numbreid, tänavanimede silte, bussi-, trolli-, tramminumbreid, autode numbrimärke, tv subtiitreid, liiklusmärke - eriti neid, kus on nooled peal, eriti halvasti nägin Prismas ja Selveris, kus ere valgus mul eemalt vaadates kaupade hindu näha ei lasknud. Tähti ei näinud taevas, heal juhul oli näha heledamat sorti kuma, inimeste näod olid ühtlane kollakas-valge pastelne sulam, heal juhul olid näha tumedad silmakoopad. Puude ja põõsaste lehed olid nagu lasteia joonistuste peal, kus lapsed joonistavad tüve ja siis rohelise ringi sinna otsa - ei mingeid eristatavaid lehti.