Vietnamisse

Reis Vietnami poole algas 24.11.2014 kell 03.30 -startisime Antiga autoga Tallinnast Riia suunas. Riiast võtsime peale Anti sõbranna ja sõitsime Riia lennujaama. Anti sõbranna viis auto oma töö juurde parklasse. Lennul Riiast Moskvasse midagi väga märkimisväärset ei juhtunud. Moskvas pidime lennujaamas Hanoi lendu ootama 6,5 tundi, see oli üsna laastav ja ootamise lõpuks oli mul soov tagasi Riiga lennata. Boardingu ajal veel lootsin, et äkki lend jääb ära või tekib mingi muu problema ja saab koju tagasi minna. Koju tagasi ei saanud, aga problemasid tekkis küll, nimelt umbes 300 pilukat, kes ei osanud oma kohti leida, munesid vahekäikudes ja üldse millestki aru ei saanud. Vene stjuuard Boris küsis vene keeles, kas mul on ka vaja abi koha leidmisel, kuid ohkas kergendatult Slava bogu, kui ma ise hakkama saada lubasin. Venelased tundusid nende asiaatide kõrval ikka väga normaalsed ja kodused ning meie ilmselt neile ka. Üks umbkeelne pilukas oli minu koha hõivanud ja minu taha tekkis suur ummik, kui ma talle seletada püüdsin, et see mitte tema koht pole. Teised pilukad hakksid mulle jala peale koputama, et ma ummikut ei teeks, samas ise nad koguaed munesid vahekäigus oma kottidega ja vinnasid neid pidevalt pakiriiulisse ja alla tagasi. Lisaks sain ma endale unistuste seljataguse istuja  - pilukas titt, kes jalgadega ja vahelduseks kätega mu tooli togis. Pilukas isa ei keelanud ja magas hambad laiali. Minu kurjad pilgud asja ei lahendanud. Selleks ajaks olin üle 24 tunni magamata. Aerofloti kohta ei ole mul ühtki halba sõna öelda - lennuk oli korralik, teenindajad viisakad ja rääkisid inglise keelt, aga mõistsid ka nalja ning söök oli maitsev ja piisavas koguses. Filmi ja muusikaavalik oli ka väga korralik. Lõpuks Hanoisse jõudnud, tabas meid suur õhuniiskus ja järjekordne pilukate geniaalsus. Nimelt tuleb enne lennujaamast pääsemist viisa teha. Selleks tuli Eestis neti teel ette tellida approval letter ja siis lennujaamas pass, täidetud blanketid ja 45 dollarit asjapulkadele anda. Muidugi oli neil enam kui 100 turisti kohta ainult üks putka, kus üks daam viisasid väljastas. Täiesti arusaamatu asjaolu juures, et neid elab siin riigis üle 90 miljoni. Pagasi sain ka kätte ja asusime airport minibusiga kesklinna poole 2 dollari eest. Sõit kestis umbes 45 minutit, normaalse liiklusega maal oleks poole vähem aega läinud, aga need siin ju liiklusmärke ei tunnista,
valgusfoorem on vähe ja kõik manöövrid tehakse tuututamise teel. Asusime hotelli otsingutele, meil väga palju tingimisruumi polnud, sest pilukad jagasid meie suure seljakoti ja päevitamata naha järgi ära, et me oleme uued. Lõpuks võtsime peale vähemalt 5 hotelli läbikäimist ühe järve vaatega toa.
Peale kosutavat pesu ja uinakut, läksime linnaga tutvuma. Õhus levib siin piimalõhnalise grilli, prügi ja reovee hais. Elektrijuhtmetest postitan varsti eraldi pildi. Isikud istuvad tänaval autotee ääres ja teevad südamest süüa, eemal vedelemas surnud rott. Ühesõnaga linn ei ole just kõige nunnum. Küllap väiksemad kohad ilusamad on. Hiljemalt neljapäeval stardime Ha Long Bay poole.